Asukoht: Raamatukogu II korrusel kojulaenutuse kõrval ruumis 296
Tel.: 737 5746
E-post: kho@utlib.ee
Avatud: E-R 9-20, L 11-20

P. K. Aleksandrovi memoriaalkogu

Sisaldab peamiselt 16.-18. saj. võõrkeelset kirjandust kahest valdkonnast - õigusteaduse ja diplomaatia alalt, aga ka ajaloo, filosoofia ja poliitilise ökonoomia alalt. Hulgaliselt on endiste omanike supereksliibristega varustatud raamatuid. Kindral-leitnant Pavel Konstantinovitsh Aleksandrovi (1808-1857) kogu saabus TÜ Raamatukokku 1832. a. Kogu koosneb kahe erikollektsiooni juriidilisest kirjandusest, nn. suurest raamatukogust, mis algselt kuulus Peterburi TA presidendile I. A. Korffile, ja Marmorpalee raamatukogust, mille omanikuks oli krahv G. Orlov. P. K. Aleksandrov sai mõlemad kogud päranduseks oma isalt suurvürst Konstantin Pavlovitshilt. Enamiku raamatutest kinkis P. K. Aleksandrov Helsingi Ülikoolile, õigusteaduslikud raamatud koos käsikirjalise kataloogiga TÜ-le.

Kogu märgis on ALXD, asub käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. Kogu suurus on 2953 köidet.

K. E. von Baeri memoriaalkogu

Sisaldab embrüoloogiaalast kirjandust.

Tartu Ülikool ostis kogu Baerilt ja tema pärijatelt aastatel 1870–1877, 1881. aastal võeti see arvele võrdleva anatoomia instituudis, hiljem säilitati histoloogia õppetoolis, kust kogu 1999. aastal raamatukogule üle anti. Umbes neljandik kogust on kaduma läinud I maailmasõja ajal evakuatsiooni käigus Venemaale ja ka hilisematel aastatel on kogust kaotsi läinud  märkimisväärne osa vanemaid ja väärtuslikumaid raamatuid (153 s.-ü.). Enamik trükiseid on märgistatud Baeri tüpograafilise eksliibrisega, mis kleebiti raamatute  esikaane siseküljele kogu arvelevõtmisel ülikooli võrdleva anatoomia  instituudis. Memoriaalkogu moodustati 2001. a.

Karl Ernst von Baer (1792–1876) on kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik, töötas professorina Königsbergis ja Peterburis.

Kogu märgis on BAER. Kogu suurus on 886 a.-ü.
     
      
G. Bergmanni memoriaalkogu

Sisaldab viis inkunaablit, Piibli rariteetseid väljaandeid, sealhulgas esimesi rahvuskeelseid Piibleid, palve- ja lauluraamatuid, katekismusi, u. 100 väitekirja. Koos Meieisapalve polüglott-väljaannetega on kirjandust enam kui 100-s keeles. Ruhja pastor Gustav Bergmanni (1749-1814) isikliku raamatukogu müüs poeg 1837. a. TÜ Raamatukogule.

Kogu märgis on BERG, asub KHO-s. G. Bergmanni kogus on 761 köidet 1094 nimetusega ja 1 käsikiri.
     
      
V. Ernitsa memoriaalkogu

Keeleteadlase, slavisti, bibliofiili, karskustegelase ja kauaaegse Tartu Ülikooli õppejõu Villem Ernitsa (1891-1982) isiklik raamatukogu, milles on raamatuid eesti, vene, läti, rootsi, poola ja ungari keeles.

Kogu märgis on E. Kogus on 1302 nimetust. Hetkel on kogu töötlusprotsessis.
     
      
F. Giese memoriaalkogu

Johann Emmanuel Ferdinand Giese (1781-1821), Harkovi ülikooli keemiaprofessor, Peterburi TA korrespondentliige ja Tartu ülikooli keemiaprofessor (1814-1821). 1821. a. saadi pärandusena professor F. Giese 1114-köiteline keemiakirjanduse kogu, mis sisaldab muu hulgas ka haruldasi alkeemiaalaseid töid.

Kogu märgis on GIESE.
     
      
R. Hausmanni memoriaalkogu

Sisaldab ajalugu ja ajaloo abiteadusi käsitlevaid teoseid, kogu on jagatud Baltikumi ajaloo ja üldajaloo osakonnaks. R. Hausmanni kogu on oluline Baltikumi ajaloo ja olustiku uurimise seisukohalt. Richard Gustav Gotthard Hausmann (1842-1918) oli Tartu Ülikooli professor, luges ülikoolis põhiliselt Baltikumi keskaja ajaloo, allikaõpetuse ja arheoloogia kursusi. R.Hausmanni kogu saabus raamatukokku 1918.a. augustis preili Justine v. Seidlitzi vahendusel.

Kogu märgis on HSM. Kogu suurus on 4288 köidet.
     
      
G. Igelströmi memoriaalkogu

Sisaldab teatmeteoseid, raamatuid sõjanduse alalt, kaarte-plaane, aga ka ajaloo-, eriti kunstiajaloo alaseid raamatuid, samuti ilukirjandust.

Rootsi päritoluga endise Liivimaa aadliku kindral-leitnant krahv Georg Igelströmi (1810–1890) raamatukogu anti TÜR-ile üle 1891. a. Eestimaa rüütelkonna sekretäri Emil Igelströmi poolt.

Kogu märgis on IGL. Kogu suurus on 575 köidet.


F. M. Klingeri memoriaalkogu

Sisaldab saksa, prantsuse ja inglise kirjanduse klassikute teoseid 17.-18. saj. väljaannetes, samuti rohkesti teatmekirjandust. Friedrich Maximilian Klingeri (1752-1831), kuulsa saksa kirjaniku ja Vene riigiteenistuses oleva kindral-majori, Tartu Ülikooli esimese kuraatori (1803-1817) raamatukogu annetas tema lesk 1844. a.

Kogu märgis on KLING. Kogu suurus on ~ 5000 köidet.
     
      
E. Kumari memoriaalkogu

Sisaldab ornitoloogia- ja looduskaitsealast kirjandust, erialaseid teatmeteoseid kogu maailmast, kõik seni maailmas koostatud punased raamatud. Palju on maailmakuulsate teadlaste ja kirjanike pühendustega raamatuid.

Eerik Kumari (1912-1984), bioloogiadoktor, professor, Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanija, 1952-1977 TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadusdirektor. 1985. a. anti E. Kumari isiklik raamatukogu testamendi kohaselt ülikooli raamatukogule.

Kogu märgis on KMR. Kogu suurus on 13295 a.-ü., sealhulgas ~ 6000 separaati.
     
      
K. Morgensterni memoriaalkogu

Sisaldab kirjandust filoloogia, ajaloo ja filosoofia alalt: kreeka ja rooma klassikute teoseid, kreeka ja ladina keele grammatikaid ja sõnaraamatuid, teoseid arheoloogia, numismaatika alalt, saksa, inglise, prantsuse, itaalia ja hispaania kirjanike teoseid, kunstigaleriide katalooge.

Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli TÜ-s kõnekunsti, klassikalise filoloogia ning kirjanduse ja kunstiajaloo professor ja TÜR-i esimene direktor (1802–1839). Oma isikliku raamatukogu, mis oli omaaegne suurim erakogu Tartus, pärandas K. Morgenstern 9. 06. 1851. a. koostatud testamendi järgi TÜR-ile. Kogu andis lesk Minna Morgenstern raamatukogule üle 1852. a. detsembris.

Kogu märgis on MRG. Kogu suurus on 11 536 köidet.
     
      
 J. Mägiste memoriaalkogu

 Sisaldab väärtuslikku üldkeeleteaduslikku ja soome-ugri keelte alast kirjandust, võõrkeelset keeleteaduslikku perioodikat, Rootsis ja Kanadas väljaantud eestikeelset ilukirjandust.

Julius Mägiste (1900-1978) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor, 1929-1944 TÜ-s läänemeresoome keelte professor, 1950-1967 Lundi Ülikooli soome-ugri keelte dotsent. 1989. a. andsid Julius Mägiste isikliku raamatukogu TÜ Raamatukogule üle professori Rootsis elavad lapsed.

Kogu märgis on MÄG. Kogu suurus on ~ 5500 eksemplari raamatuid ja dissertatsioone.
     
      
A. N. Neustrojevi memoriaalkogu

Sisaldab kirjandust vene keele, kirjanduse ja Vene ajaloo (uurimused, kroonikad, seaduste kogud, biograafiad) kohta, aga ka kirikuloo, arheoloogia, etnograafia, numismaatika alalt. Rohkesti on teatmekirjandust (sõnaraamatud, bibliograafiad, raamatukogude/raamatukaupluste kataloogid). Kogus on peamiselt vene raamat 19. saj. II poolest, aga ka vanu kroonikaid. Kogu on TÜR-i  ainus venekeelne memoriaalkogu.

Aleksander Nikolajevitš Neustrojev (1825–1902) oli tuntud vene bibliofiil ja bibliograaf. Pärast tema surma otsustasid pärijad (poeg ja tütar) annetada kogu TÜR-ile. Raamatud jõudsid Tartusse 1904. a. jaanuaris.

Kogu märgis on NEUST. Kogu suurus on 3213 köidet.


V. Wadi memoriaalkogu

Sisaldab saksa- ja venekeelset meditsiinikirjandust möödunud sajandi lõpust ja käesoleva sajandi algusest. Kogu eripäraks on ligi paarisaja-köiteline noodikogu.

Voldemar Wadi (1891-1951) oli TÜ professor, meditsiinidoktor.

Kogu märgis on VADI. Kogu suurus on 1998 a.-ü.
     
      
K. Weltmanni memoriaalkogu

Sisaldab valdavalt ajalooraamatuid, põhiosa moodustab 19. saj. ilmunud Baltimaid käsitlev saksakeelne kirjandus, kolmandik teostest on venekeelsed, eestikeelseid on 3%. Rikkalikult on teatmekirjandust, entsüklopeediaid ja sõnaraamatuid.

Karl Weltmann (1878-1961) töötas 30 aastat Tartu Ülikooli Raamatukogus, neist 1944-1949 direktorina. Kirgliku raamatuhuvilisena pühendas ta suure osa oma elust raamatute kollektsioneerimisele. K. Weltmanni tahte kohaselt anti pärast tema surma ülikooli raamatukogule üle nii raamatud kui ka umbes 120 000 kirjet sisaldav bibliograafiakartoteek.

Kogu märgis on WLT. Kogu suurus on 5278 eks.
     

Rahvasteliidu väljaannete kogu

Rahvasteliidu väljaanded saabusid TÜ Raamatukogusse aastail 1921-1940, mil Eesti Vabariik oli selle rahvusvahelise organisatsiooni liige. Alates 1950-ndatest aastatest paiknesid Rahvasteliidu väljaanded raamatukogu erihoiu osakonnas. 1980. a. anti kirjandus üle põhikogusse, kus moodustati omaette kogu.

Kogu märgis on LN. Kogu suurus on 3728 a.-ü.

Rootsi kogu

Sisaldab ilukirjandusklassikat (ilmunud möödunud sajandi keskpaigast käesoleva sajandi alguskümnenditeni).

Põhiosa moodustab 1932. aastal ülikooli 300. aastapäevaks Rootsi-Eesti Ühingult kingituseks saadud 3000 raamatut. Hiljem on kogusse liidetud Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi ja rootslaste poolt kingitud rootsikeelseid raamatuid.

Kogu märgis on R. Kogu suurus on 4624 a.-ü.


Soome kogu

Sisaldab ilukirjandust (palju on tõlkeid), lisaks teaduslikku ja kunstikirjandust, lasteraamatuid ja kooliõpikuid. 1958. aasta septembris Tallinnas toimunud Soome raamatunäitus andis ülevaate soomlaste kirjastuspoliitikast, raamatute kujundusest ja trükitehnilisest teostusest aastail 1922-1958. Näituse lõppedes kingiti kogu Tartu Ülikooli Raamatukogule.

Kogu märgis on S. Kogu suurus on 1145 a.-ü.

Meteoroloogia  Observatooriumi kogu

Sisaldab meteoroloogia aastaraamatuid kõigist maailma maadest, tähtsamaid geofüüsika-alaseid ajakirju ja raamatuid ning hulgaliselt ilmavaatluse kaarte.

1877. a. asutati Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi juurde meteoroloogia kabinet, kuhu hakati koguma erialast kirjandust. 1948. a. anti kogu üle TA Geofüüsika Observatooriumile ning kogusse komplekteerimine lõpetati. 1952. a. kogu deponeeriti Tartu Ülikooli ja 1993. a. novembrist kuulub Meteoroloogia Observatooriumi kogu uuesti ülikoolile.

Kogu märgis on METOBS. Kogu suurus on 10 885 a.-ü.