 |
Infootsing andmebaasides
Vilve Seiler
3. Otsing
3.1. Võtmesõna- ehk
vabatekstiotsing
Enda valitud sõnad, mida te otsingul kasutate, on
võtmesõnad (ingl k keywords).
Need on sõnad, mis andmebaaside kirjetes erinevatel
väljadel esinevad.
3.1.1. Lihtotsing
Paljudes andmebaasides tuleb vaikimisi ette lihtotsingu võimalus
(nt Basic Search, Quick Search),
mille puhul otsitakse kirje kõikidelt või vaikimisi
määratud väljadelt.
See võib anda häid tulemusi väga kitsa teema puhul,
kuid enamasti on
tulemuste hulk suur ja sisaldab ka mittevajalikku. Saab kasutada
Boole´i loogikaoperaatoreid, lähedusoperaatoreid,
kärpimist.
Andmebaasi abifailis leiate ka info selle kohta, millistelt
väljadelt lihtotsingu puhul otsitakse.
Näiteks
EBSCO andmebaasi Acdemic Search Premier lihtotsing hõlmab
järgmisi
välju: autor, märksõna, võtmesõna,
pealkiri (kaasa arvatud allika
pealkiri) ja sisukokkuvõte.
3.1.2. Täpsem otsing (otsing
väljade järgi)
Saab kasutada ka täpsemat otsingut (Advanced Search),
kus saab ette anda, millisel väljal otsitav sõna peab
esinema. See on
hea võimalus oma otsingut suunata näiteks juhtudel, kui
- soovite leida ühe autori töid
- soovite leida artikleid mingist kindlast ajakirjast
- soovite, et otsingusõna(d) või fraas esineks
ajakirja pealkirjas või sisukokkuvõttes
- soovite leida artikleid mingis keeles
Väljade
järgi otsimise võimalused on andmebaasides erinevad.
Paljudes
andmebaasides on rippmenüü, kus saab erinevaid välju
valida ning
kirjutada sisse otsitav sõna. Välju saab omavahel
kombineerida
operaatoritega nAND, OR, NOT.
Mõnes andmebaasis ei ole väljad
ette antud, vaid otsingusõna ette või taha tuleb
kirjutada välja kood
(need on abifailis leitavad).
Näiteks kui pealkirjas peab esinema sõna child, tuleb
sisestada olenevalt andmebaasist näiteks
TI child
TI = child
child in TI
TI on pealkirja välja kood.
Kui
te ei leia rippmenüüst vajalikku välja, vaadake üle
abifailis antud
otsitavad väljad. Näiteks andmebaasi Academic Search Premier
väljade
rippmenüüs keele välja ei ole, kuid koodiga saab selle
ette anda.
Näiteks saksakeelsete artiklite leidmiseks sisestage LA german (LA
on
keele välja kood), leiate viiteid saksakeelsetele artiklitele
või
raamatutele ning ka mõningaid täistekste.
Sageli on lisaks otsingule valitavate väljade järgi
võimalik ka otsing Command Search , kus tuleb kasutada
väljakoode.
Täistekstandmebaasides on võimalik laiendada otsingut ka
nii, et otsitakse täistekstist.
3.2. Otsingute piiramine
Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata,
paljudes andmebaasides on kasutusel järgmised võimalused:
Ilmumisaeg (Date): saab ette anda, mis aastast alates või
millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite.
Täistekst (Full-text): saate ette anda, et soovite ainult
täistekstartikleid.
Ajakirja pealkiri (Publication / Journal): kui soovite teha
otsingut ühe ajakirja piires.
Väljaande tüüp (Publication type): artiklid,
raamatud jne.
jne
Lihtotsingu puhul (Basic Search vm) on piiramisvõimalusi
vähem, täpsema otsingu puhul (Advanced Search)
on neid rohkem. Erialaandmebaasides on oma otsingut võimalik
piirata
mõnikord väga paljude, valdkonnale spetsiifiliste tunnuste
järgi.
3.3. Andmebaaside abivahendid
Otsingute tegemisel on andmebaasides abivahenditena kasutusel registrid
ja märksõnastikud.
3.3.1. Registrid ( ingl k indexes)
Register on tähestikuline loetelu kõigist
võtmesõnadest, mis esinevad andmebaasi ühel
väljal. Andmebaasi registrid on leitavad Indexes
alt. Need on andmebaasiti erinevad. Registrit saab lehitseda ja valida
sealt sobivaid sõnu päringu koostamiseks. Enamasti saab ka
otse
registrisõnal klõpsates või seda ära
märkides otsingut teha. Mitut sõna
ära märkides jälgige, millise operaatoriga neid
ühendatakse (saate ise
muuta).
Registritest on abi, kui kahtlete näiteks mõne sõna
kirjaviisis.
Autoriregister
sisaldab autorinimesid tähestikulises järjekorras, seda on
hea
lehitseda, kui ei tea täpset kirjaviisi või kuidas tuleks
sisestada
autori eesnimetähed. Registris leitud nime(de)l klõpsates
saab leida
kõik antud autori tööd antud andmebaasis.
EBSCO andmebaasis Academic Search Premier on näiteks kohanimede
register (Geographic Terms),
valides sealt Estonia ja
tehes sellega otsingu, leitakse Eestit käsitlevad artiklid.
3.3.2 Märksõnastik
Märksõna (ingl k subject
heading, descriptor)
on sõna, millega andmebaaside spetsialistid dokumente
kirjeldavad.
Tegemist on kontrollitud sõnavaraga, st sisu kirjeldamiseks ei
saa
kasutada suvalisi sõnu, vaid need võetakse
standardiseeritud
nimestikust. Mingi mõiste väljendamiseks on valitud
üks sõna, mille
alla on koondatud kõik samasisulised dokumendid.
Märksõna ise ei
pruugigi kirjeldatavas tekstis sellisel kujul esineda.
Märksõnu saab lehitseda märksõnade registris
või tesauruses.
Märksõnastik ehk tesaurus on märksõnade
korrastatud loetelu.
Tesaurus
näitab võrreldes märksõnade registriga ka
märksõnade vahelisi
semantilisi seoseid (kitsam mõiste, laiem mõiste,
sarnased mõisted), on
seega hea abivahend võimalike otsingusõnade leidmiseks.
Kõikides andmebaasides (nt ISI Web of Science, kirjastuste
ajakirjade admebaasid) märksõnastikku ei ole.
3.4. Märksõnaotsing
Leidke andmebaasi märksõnastik või tesaurus
(enamasti nimetatud Subjects,
Subject Terms või Thesaurus)
.
Märksõnastiku
lehitsemiseks sisestage Browse reale mingi sõna, mille olemasolu
soovite kontrollida. Enamasti on võimalik märksõnu
lehitseda
tähestikulises järjekorras ning kuna märksõna
võib koosneda ka mitmest
sõnast (nt educational
psychology), saab märksõnastikku lehitseda ka
märksõnades esinevate sõnade järgi.
Valige sobiv märksõna ja tehke sellega otsing. Saab valida
ka mitu märksõna ning ühendada need operaatoritega AND
või OR.
Kasutades
märksõnastikust võetud sõnu otsingul, saate
olla kindlad, et leiate
kõik dokumendid, mida on selle sõna või
sõnaühendiga kirjeldatud.
Võtmesõnaotsingu
puhul sama tulemuse saamiseks tuleks teha otsing kõigi
võimalike
sünonüümidega, mida sama mõiste jaoks
kasutatakse.
Kasutage
registreid ja tesaurust ehk märksõnastikku, kui te ei saa
võtmesõnaga
otsides relevantseid tulemusi või kui soovite olla kindel, et on
leitud
kõik dokumendid teie teema kohta.
3.5. Märksõnaotsing versus
võtmesõnaotsing
Võtmesõnaotsingut tuleks eelistada, kui
- teema on väga spetsiifiline
- teema on väga aktuaalne
- terminoloogia antud vallas on uus ning ei kajastu veel tesauruses
- tesauruse termin on liiga üldine
- teema sisaldab mingeid märke või numbreid
- märksõnastikku
ei ole (kontrollitud sõnavara saab otsimiseks kasutada
elektronkataloogides ja teadusandmebaasides, Interneti otsingumootorid
märksõnastikku ei sisalda)
Märksõnaotsingut tuleks eelistada, kui
- teema on märksõnadega hästi kaetud
- teema on väga üldine
- teema kirjeldamiseks saab kasutada homonüüme (samu
sõnu, millel on erinev tähendus)
- ei soovita kõiki võtmesõnaotsingus olulisi
sünonüüme välja selgitada
- oluline on otsingusõnade täpne tähendus
Ei
saa öelda, et üks otsingustrateegia oleks teisest parem.
Mõningatel
juhtudel on ühel või teisel eeliseid, kuid mõlemat
otsingut saab
omavahel kombineerida, et saavutada parimaid tulemusi.
Tehke
otsing enda valitud võtmesõnade järgi ning vaadake
leitud
relevantsetele kirjetele lisatud märksõnu. Võite
sobival märksõnal
klõpsates otsingut jätkata või lisada
märksõnastikust võetud sõnu oma
päringusse, sõnastada see uuesti ja teha uus otsing.
Teine võimalus on alustada otsingut märksõnaga ning
leitud dokumentidest võetud sõnadega otsingut
täiendada.
Kui eesmärk on
- leida kiiresti midagi, siis sobib võtmesõna- ehk
vabatekstiotsing
- leida kiiresti palju, sobib märksõnaotsing
- leida võimalikult palju, tuleks kombineerida
mõlemat otsingut
- leida võimalikult kõike, otsige erinevatest
andmebaasidest
|
