Infootsing andmebaasides
Vilve Seiler

3. Otsing

3.1. Võtmesõna- ehk vabatekstiotsing

Enda valitud sõnad, mida te otsingul kasutate, on võtmesõnad (ingl k keywords). Need on sõnad, mis andmebaaside kirjetes erinevatel väljadel esinevad.


3.1.1. Lihtotsing

Paljudes andmebaasides tuleb vaikimisi ette lihtotsingu võimalus (nt Basic Search, Quick Search), mille puhul otsitakse kirje kõikidelt või vaikimisi määratud väljadelt. See võib anda häid tulemusi väga kitsa teema puhul, kuid enamasti on tulemuste hulk suur ja sisaldab ka mittevajalikku. Saab kasutada Boole´i loogikaoperaatoreid, lähedusoperaatoreid, kärpimist.

Andmebaasi abifailis leiate ka info selle kohta, millistelt väljadelt lihtotsingu puhul otsitakse.
Näiteks EBSCO andmebaasi Acdemic Search Premier lihtotsing hõlmab järgmisi välju: autor, märksõna, võtmesõna, pealkiri (kaasa arvatud allika pealkiri) ja sisukokkuvõte.


3.1.2. Täpsem otsing (otsing väljade järgi)

Saab kasutada ka täpsemat otsingut (Advanced Search), kus saab ette anda, millisel väljal otsitav sõna peab esinema. See on hea võimalus oma otsingut suunata näiteks juhtudel, kui

  • soovite leida ühe autori töid
  • soovite leida artikleid mingist kindlast ajakirjast
  • soovite, et otsingusõna(d) või fraas esineks ajakirja pealkirjas või sisukokkuvõttes
  • soovite leida artikleid mingis keeles

Väljade järgi otsimise võimalused on andmebaasides erinevad. Paljudes andmebaasides on rippmenüü, kus saab erinevaid välju valida ning kirjutada sisse otsitav sõna. Välju saab omavahel kombineerida operaatoritega nAND, OR, NOT.

Mõnes andmebaasis ei ole väljad ette antud, vaid otsingusõna ette või taha tuleb kirjutada välja kood (need on abifailis leitavad).

Näiteks kui pealkirjas peab esinema sõna child, tuleb sisestada olenevalt andmebaasist näiteks
TI child
TI = child
child in TI

TI on pealkirja välja kood.

Kui te ei leia rippmenüüst vajalikku välja, vaadake üle abifailis antud otsitavad väljad. Näiteks andmebaasi Academic Search Premier väljade rippmenüüs keele välja ei ole, kuid koodiga saab selle ette anda. Näiteks saksakeelsete artiklite leidmiseks sisestage LA german (LA on keele välja kood), leiate viiteid saksakeelsetele artiklitele või raamatutele ning ka mõningaid täistekste.

Sageli on lisaks otsingule valitavate väljade järgi võimalik ka otsing Command Search , kus tuleb kasutada väljakoode.

Täistekstandmebaasides on võimalik laiendada otsingut ka nii, et otsitakse täistekstist.


3.2. Otsingute piiramine

Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata, paljudes andmebaasides on kasutusel järgmised võimalused:

Ilmumisaeg (Date): saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite.
Täistekst (Full-text): saate ette anda, et soovite ainult täistekstartikleid.
Ajakirja pealkiri (Publication / Journal): kui soovite teha otsingut ühe ajakirja piires.
Väljaande tüüp (Publication type): artiklid, raamatud jne.
jne

Lihtotsingu puhul (Basic Search vm) on piiramisvõimalusi vähem, täpsema otsingu puhul (Advanced Search) on neid rohkem. Erialaandmebaasides on oma otsingut võimalik piirata mõnikord väga paljude, valdkonnale spetsiifiliste tunnuste järgi.


3.3. Andmebaaside abivahendid

Otsingute tegemisel on andmebaasides abivahenditena kasutusel registrid ja märksõnastikud.


3.3.1. Registrid ( ingl k indexes)

Register on tähestikuline loetelu kõigist võtmesõnadest, mis esinevad andmebaasi ühel väljal. Andmebaasi registrid on leitavad Indexes alt. Need on andmebaasiti erinevad. Registrit saab lehitseda ja valida sealt sobivaid sõnu päringu koostamiseks. Enamasti saab ka otse registrisõnal klõpsates või seda ära märkides otsingut teha. Mitut sõna ära märkides jälgige, millise operaatoriga neid ühendatakse (saate ise muuta).

Registritest on abi, kui kahtlete näiteks mõne sõna kirjaviisis.

Autoriregister sisaldab autorinimesid tähestikulises järjekorras, seda on hea lehitseda, kui ei tea täpset kirjaviisi või kuidas tuleks sisestada autori eesnimetähed. Registris leitud nime(de)l klõpsates saab leida kõik antud autori tööd antud andmebaasis.

EBSCO andmebaasis Academic Search Premier on näiteks kohanimede register (Geographic Terms), valides sealt Estonia ja tehes sellega otsingu, leitakse Eestit käsitlevad artiklid.


3.3.2 Märksõnastik

Märksõna (ingl k subject heading, descriptor) on sõna, millega andmebaaside spetsialistid dokumente kirjeldavad. Tegemist on kontrollitud sõnavaraga, st sisu kirjeldamiseks ei saa kasutada suvalisi sõnu, vaid need võetakse standardiseeritud nimestikust. Mingi mõiste väljendamiseks on valitud üks sõna, mille alla on koondatud kõik samasisulised dokumendid. Märksõna ise ei pruugigi kirjeldatavas tekstis sellisel kujul esineda.
Märksõnu saab lehitseda märksõnade registris või tesauruses.

Märksõnastik ehk tesaurus on märksõnade korrastatud loetelu.
Tesaurus näitab võrreldes märksõnade registriga ka märksõnade vahelisi semantilisi seoseid (kitsam mõiste, laiem mõiste, sarnased mõisted), on seega hea abivahend võimalike otsingusõnade leidmiseks.

Kõikides andmebaasides (nt ISI Web of Science, kirjastuste ajakirjade admebaasid) märksõnastikku ei ole.

3.4. Märksõnaotsing
Leidke andmebaasi märksõnastik või tesaurus (enamasti nimetatud Subjects, Subject Terms või Thesaurus) .
Märksõnastiku lehitsemiseks sisestage Browse reale mingi sõna, mille olemasolu soovite kontrollida. Enamasti on võimalik märksõnu lehitseda tähestikulises järjekorras ning kuna märksõna võib koosneda ka mitmest sõnast (nt educational psychology), saab märksõnastikku lehitseda ka märksõnades esinevate sõnade järgi.
Valige sobiv märksõna ja tehke sellega otsing. Saab valida ka mitu märksõna ning ühendada need operaatoritega AND või OR.
Kasutades märksõnastikust võetud sõnu otsingul, saate olla kindlad, et leiate kõik dokumendid, mida on selle sõna või sõnaühendiga kirjeldatud.
Võtmesõnaotsingu puhul sama tulemuse saamiseks tuleks teha otsing kõigi võimalike sünonüümidega, mida sama mõiste jaoks kasutatakse.
Kasutage registreid ja tesaurust ehk märksõnastikku, kui te ei saa võtmesõnaga otsides relevantseid tulemusi või kui soovite olla kindel, et on leitud kõik dokumendid teie teema kohta.


3.5. Märksõnaotsing versus võtmesõnaotsing

Võtmesõnaotsingut tuleks eelistada, kui
  • teema on väga spetsiifiline
  • teema on väga aktuaalne
  • terminoloogia antud vallas on uus ning ei kajastu veel tesauruses
  • tesauruse termin on liiga üldine
  • teema sisaldab mingeid märke või numbreid
  • märksõnastikku ei ole (kontrollitud sõnavara saab otsimiseks kasutada elektronkataloogides ja teadusandmebaasides, Interneti otsingumootorid märksõnastikku ei sisalda)

Märksõnaotsingut tuleks eelistada, kui
  • teema on märksõnadega hästi kaetud
  • teema on väga üldine
  • teema kirjeldamiseks saab kasutada homonüüme (samu sõnu, millel on erinev tähendus)
  • ei soovita kõiki võtmesõnaotsingus olulisi sünonüüme välja selgitada
  • oluline on otsingusõnade täpne tähendus

Ei saa öelda, et üks otsingustrateegia oleks teisest parem. Mõningatel juhtudel on ühel või teisel eeliseid, kuid mõlemat otsingut saab omavahel kombineerida, et saavutada parimaid tulemusi.
Tehke otsing enda valitud võtmesõnade järgi ning vaadake leitud relevantsetele kirjetele lisatud märksõnu. Võite sobival märksõnal klõpsates otsingut jätkata või lisada märksõnastikust võetud sõnu oma päringusse, sõnastada see uuesti ja teha uus otsing.
Teine võimalus on alustada otsingut märksõnaga ning leitud dokumentidest võetud sõnadega otsingut täiendada.

Kui eesmärk on
  • leida kiiresti midagi, siis sobib võtmesõna- ehk vabatekstiotsing
  • leida kiiresti palju, sobib märksõnaotsing
  • leida võimalikult palju, tuleks kombineerida mõlemat otsingut
  • leida võimalikult kõike, otsige erinevatest andmebaasidest

<< Eelmine Järgmine >>