Sündis Alam-Sileesias Dittmannsdorfis (tänapäeval Dziećmorowice Poolas) metsaülema pojana. Õppis Briegi ja Zittau gümnaasiumis, 1774 siirdus Dresdenisse, 1778 asus Leipzigi ülikoolis õppima usuteadust. Majanduslikel põhjustel loobus õpingutest ning siirdus Inglise palgaväelasena Ameerikasse, kus osales Iseseisvussõjas. 1784 tuli Liivimaale ja töötas mitmes mõisas koduõpetajana. 1791 viibis Peterburis, 1796-97 koos noorpõlvesõbra K. G. Grassiga Šveitsis. 1797 abiellus hilisema Tartu ülikooli rektori G. Fr. Parroti abikaasa õega. Kutsuti 1803 Tartu ülikooli arhitektiks ning ökonoomia-, tehnoloogia- ja tsiviilehituskunsti professoriks. Elutööks sai ülikoolihoonete projekteerimine – Vana Anatoomikumi rotund 1803-05 (tiibhooned 1825-27), raamatukogu 1803-06, peahoone 1805-09, tähetorn 1807-10 (pöördtorn 1825), kliinik 1807 jne. Illustreeris L. A. Mellini "Liivimaa atlase" (1798). Oma arvukates joonistustes on Krause jäädvustanud Liivi- ja Eestimaa, Šveitsi ja Saksamaa jm vaateid nii natuurist kui ka koopiatena teiste kunstnike töödest.

Vt e-kataloogi ESTER