6.

Dear Miss Rätsep,

How very nice to hear from you again and to send me such lovely stamps. Thank you very warmly for these wonderful collection. I myself am not a stamp collector, but kept all stamps from the earliest correspondence about Elsa and had a philatelist sorted them into a stampalbum. This we sold at an special auction in Toronto–Canada and the profits went to Elsa Appeal in Canada. Now — I am collecting stamps for another album with the same purpose. So your stamps will be “the highlights” of the next stamp auction.

From most of them one can judge how beautiful your country is — if one only could visit it? But this involves so many red tape restrictions that we all wait until it becomes easier.

The same for you visiting Kenya? Do you still have your horse¹ and have to fight for it? Elsa is helping the re-breeding of the “Hutsel horse”² in Czechoslovakia. It's an almost exterminated, very sturdy horse close to the Przewalsky’s horse³ and its survival depends on the voluntary help of students who put up with very rough conditions to save these few horses. It's really astonishing how many animals "on the danger list" are saved by volunteers or amateurs, while so many official people could not care less.

I have recently been invited to Japan to start another “Elsa Appeal” there: I had a fascinating time but results for Elsa are waning now when people realized that this entailes hard work. In Thailand I was too invited from same purpose and the Thai are far more active in wildlife conservation than the Japanese.⁴

Thanking you once again for your lovely stamps — and hoping that you are very well and happy? I send you my kindest regards and good luck in whatever you are doing now. Yours sincerely

Joy Adamson.

1. The talk is about H. Rätsep’s horse Vesuuv, with whom she won many prizes, including the first prize and the title of Estonian Champion in steeplechase in 1966. Because of her devotion to Vesuuv Helle Rätsep went to work on Tartu Model State Farm, which was the owner of the horse. She moved to work on Väike-Maarja Collective farm only on the condition that the collective farm would buy the horse and it can live there until its natural death. On the grave of her friend in Väike-Maarja Rätsep planted four cembra pines and put a natural stone engraved with the name and life years of the horse, similar to the graves of Elsa and Pippa that J. Adamson had planted in Kenya.

2. A local breed of Hutsul horses living on the height of 800–1000 metres in the East Carpathian Mountains. They are of varying colours, thickset, frugal, highly efficient and reliable in hard conditions, and can be used as saddle horses, roadsters and draught horses.

3. The Przhevalski’s horse (Equus przewalskii), a breed with upright mane and dark stripe on the back, was discovered by a Russian geographer Nikolay Przhewalsky(1839–1888) in north-west China near Mongolian border in 1879. In natural habitat the breed was last seen in 1968. On Jan.1, 1987, there were 723 animals in zoos all over the world.

4. In 1975 J. Adamson went to Japan to meet the people interested in the Elsa Appeal. She visited Hokkaido, where a rare species of Japanese crane (Grus japonensis) is bred, zoos, national parks and the research centre for Japanese macaco (Macaca fuscata).

From Japan she proceeded to Thai, where the Film “Born Free” was screened. She visited the national parks of Thailand and the Bangkok animal market, which left her with very unfavourable memories.

Austatud preili Rätsep!

Kui meeldiv Teist jälle kuulda ja kui kena Teist saata mulle selliseid kauneid marke. Tänan Teid südamest selle imeilusa kollektsiooni eest. Ise ma margikoguja pole, kuid olen alles hoidnud kõik margid esimestest Elsaga seotud kirjadest alates ja üks filatelist sorteeris need albumisse. Müüsime selle ühel erioksjonil Torontos Kanadas ja tulu läks sealsele Elsa fondile. Nüüd kogun samal eesmärgil marke teise albumi jaoks. Teie margid saavad niisiis järgmise oksjoni tõmbenumbriks.

Enamiku markide järgi võib otsustada, kui kaunis Teie maa on — kui seda vaid külastada saaks! Kuid see toob kaasa nii palju bürokraatiat, et me kõik ootame, kuni see muutub lihtsamaks.

Sama lugu on Teie sõiduga Kenyasse. Kas Teie hobune¹ on alles ja kas Te ikka veel tema pärast võitlete? Elsa aitab kaasa hutsuuli hobuse² taastamisele Tšehhoslovakkias. See on peaaegu hävitatud, väga tugev, prz evalski hobusele³ lähedane tõug. Tema ellujäämine sõltub üliõpilaste vabatahtlikust abist, kes näevad ränka vaeva nende väheste hobuste päästmiseks. On tõepoolest hämmastav, kui palju “ohunimekirjas” olevaid loomi on päästetud vabatahtlike või asjaarmastajate poolt, samal ajal kui paljud ametiisikud ei hooli vähimatki.

Hiljuti kutsuti mind Jaapanisse veel üht Elsa fondi asutama. See oli sisukas aeg, kuid praegu on tulemusi järjest vähem, sest inimesed on mõistnud, et see nõuab rasket tööd. Samal eesmärgil kutsuti mind ka Taisse ja tailased on looduskaitses palju aktiivsemad kui jaapanlased.⁴

Tänan Teid veel kord kenade markide eest ja loodan, et elate väga hästi ja õnnelikult? Saadan teile kõige südamlikumad tervitused ning soovin edu kõiges, millega Te praegu tegelete. Lugupidamisega Teie

Joy Adamson.

1. Kõne all on H. Rätsepa ratsahobune Vesuuv, kellega ta saavutas mitu auhinnalist kohta, sealhulgas esikoha ja Eesti meistri tiitli keskmise klassi takistussõidus 1966. a. Kiindumusest Vesuuvi vastu läks H. Rätsep tööle Tartu Näidissovhoosi, kellele hobune kuulus. 1976. a. Väike-Maarja kolhoosi siirdumisel oli eeltingimuseks, et Vesuuv ostetakse kaasa ja ta võib elada oma loomuliku surmani. Oma sõbra hauale Väike-Maarja kolhoosi territooriumil istutas H. Rätsep neli seedermändi, nende all on põllukivi hobuse nime ja eluaastatega — sarnaselt J. Adamsoni kujundatud Elsa ja Pippa hauale.

2. Kohalikku tõugu hutsuuli hobune on levinud 800–1000 m kõrgusel Ida-Karpaatides. Ta on varieeruva värviga jässakas, vähenõudlik, väga töövõimeline ning rasketes tingimustes usaldusväärne, kasutatav nii ratsa-, sõidu- kui veoloomana.

3. Püstise laka ja tumeda seljavöödiga võigu hobuse (Equus przewalskii) avastas 1879. a. Loode-Hiinas Mongoolia piiri lähedal vene geograaf Nikolai Prz evalski (1839–1888). Looduses nähti prz evalski hobust viimati 1968. a. Maailma loomaaedades loeti neid 1987. a. 1. jaanuari seisuga kokku 723 isendit.

4. 1975. a. sõitis J. Adamson Jaapanisse, kohtumaks seal Elsa fondist huvitatud inimestega. Ta külastas Hokkaido saart, kus kasvatatakse haruldast jaapani kurge (Grus japonensis), mitmeid loomaaedu, rahvusparke ja jaapani makaagi (Macaca fuscata) uurimiskeskust.

Jaapanist reisis J. Adamson edasi Taisse, kus Bangkokis demonstreeriti filmi “Vabana sündinud”. Ta külastas sealseid rahvusparke ja Bangkoki loomaturgu, mis jättis ebameeldiva mälestuse.