2.

Dear miss Rätsep,

Your letter of aug. 17^th with the booklet of Estonia's nature awaited me on my return from the USSR where I had been invited by the All Russian Society for Nature Protection¹ to see what they are doing in this field.

Thank you very much for this lovely booklet — which has rather similar landscape to the one I saw along the Finnish border north of Leningrad. Thank you also for the beautiful stamps!

I met on my travels the director of Tallinn Zoo, Mr. K?roly Stern — perhaps you know him?²

I travelled between the Finnish border and Caucasus — Black Sea as guest of this society and was introduced to many interesting reserves and authorities concerned of conservation.³

Now I am trying to channel my experiences to the people of other countries to cooperate in all our mutual interest of nature protection.

It is very kind to offer help to the Elsa Appeal — but knowing the difficulties to send rubels out, may I suggest that you send a donation to the vice president of the All Russian Society for Nature Protection, Moscow Y–12, Kouibishev projezd 3" (vice president is Mr. V. E. Golovanov), and earmark your donation as contribution to the project for which the royalties of my books are used. "Elsa" has helped with these royalties two projects up to now and that is the only way rubels can be used to help wild life.

Elsa is thus helping wild animals in Hungary, Poland, Czechoslovakia, Bulgaria and Yugoslavia and USSR, who can not send royalties from my books out of their countries.⁴

I gave a few TV performances in Moscow and Leningrad — may be that you saw one of those?

Thank you again for your so kind letter,

yours sincerely

Joy Adamson.

1. The All-Russian Society for Nature Protection was founded in 1924; in 1973 its memebership was over 22 million.

2. Tallinn Zoo was opened on Aug. 25, 1939, on the basis of an exhibition organised by the Institute of Nature Protection and Tourism. This so-called Little Zoo housed 130 animals of 36 species. The development of the zoo quickened when K?roly Stern (1921–1975) became the director, thanks to his activities the zoo became an internationally recognised institution of large collection and great zoological value. He fought to protect many species of rare animals and achieved that Amur leopard (Panthera pardus orientalis) was taken under total protection instead of being outlawed. The breeding of this species in captivity was co-ordinated by Tallinn Zoo in the Soviet Union at that time. After the fifteen-year effort of K. Stern, the succeeding director of the zoo Mati Kaal, who assumed the post in 1975, was able to open the zoo at the new location in Veskimetsa on June 26, 1983, where the zoo had the premises of 86,6 hectares instead of 2,7 at the old location. In the end of 1996 Tallinn Zoo had 1985 animals of 292 species.

3. In September 1973 Joy Adamson visited the Soviet Union. In Moscow, as the promoter of youth activities in preserving the nature, she also visited the Young Naturalists’ Station and the Pioneers’ Palace and met one of the leading specialists of nature protection in the SU, the doctor of biology V. Flint, who had written prefaces to all Adamson’s books, published in Russian. In Sochi she engrafted a branch on the so-called Tree of Friendship (a citrus tree, planted in 1934, which has been budded by the representatives of more than a hundred nations). She visited the Caucasian Nature Reserve in Krasnodar territory and the Askania-Nova Steppe Reserve in the Ukraine, where she saw a fifteen-head herd of Przhewalsky’s horses. In the Caucasian Nature Reserve she was given a seedling of box (Buxus sempervirens), which she planted in her garden in Kenya. She also visited Kiew and Leningrad and a hunting lodge 120 kilometres north of Leningrad.

4. Copyright of the authors is regulated by the Bern Convention of the year 1886 and the Geneva Convention of the year 1952. The Soviet Union ignored both conventions for a long time and didn’t pay foreign authors anything when publishing their works. Under the pressure from other countries the SU joined the Geneva Convention on May 27, 1973, but the agreement did not concern books published prior to that date.

In 1991 the Parliament of the re-established Estonian Republic decided to join again the Bern Convention. Originally, Estonia had joined the Convention already in 1927, before the Soviet occupation.

Austatud preili Rätsep!

Kui saabusin tagasi NSV Liidust, kuhu Ülevenemaaline Looduskaitseühing¹ oli mind kutsunud oma tegevusega tutvuma, ootas mind ees Teie kiri 17. augustist koos broðüüriga Eesti loodusest.

Suur tänu Teile selle kauni raamatukese eest, sealne maastik sarnaneb sellega, mida ma nägin Soome piiril Leningradist põhja pool. Tänan Teid ka ilusate postmarkide eest!

Kohtasin oma reisidel Tallinna loomaaia direktorit härra K?roly Sterni — võib-olla Te tunnete teda?²

Reisisin Soome piiri ja Kaukaasia ning Musta mere vahel eelnimetatud ühingu külalisena ja mind tutvustati paljude huvitavate kaitsealade ning juhtivate looduskaitsetegelastega.³

Nüüd püüan ma kogetut vahendada teiste maade inimestele, et teha koostööd meid kõiki huvitavates looduskaitsevaldkondades.

On väga kena, et pakute Elsa fondile abi, kuid teades rublade väljasaatmisega seotud raskusi, soovitaksin annetuse saata Ülevenemaalise Looduskaitseühingu asepresidendile, Moskva Y–12, Kuibõðevi põik 3 (asepresident on härra V. E. Gonovalov). Saatke oma annetus sihtotstarbeliselt selle projekti jaoks, kus kasutatakse minu raamatute honorare. Tänaseks on fond nende honoraridega toetanud kaht projekti ja see on ainus võimalus kasutada rublasid eluslooduse abistamiseks.

Nii aitab Elsa fond metsloomi Ungaris, Poolas, Tðehhoslovakkias, Bulgaarias ja Jugoslaavias, samuti NSV Liidus, kust minu raamatute honorare välja ei saadeta.⁴

Esinesin Moskvas ja Leningradis mõnel korral televisioonis, võib olla te nägite mõnda saadet?

Tänan Teid veel kord meeldiva kirja eest,

lugupidamisega Joy Adamson.

1. Ülevenemaaline Looduskaitseühing asutati 1924. a. ja 1973. a. oli ühingul üle 22 miljoni liikme.

2. Tallinna loomaaed avati 25. aug. 1939. a. Loodushoiu ja Turismi Instituudi poolt organiseeritud näituse baasil. Selles nn. Väikeses Zoos oli 130 looma 36 liigist. Muutus loomaaia arengus toimus 1961. a., kui direktoriks sai K?roly Stern (1921–1975), kelle tegevuse tulemusena muutus kollektsioon rahvusvaheliselt arvestatavaks oma suuruse ja zooloogilise väärtuse poolest. Ta võitles paljude haruldaste loomade kaitse eest ning saavutas amuuri leopardi (Panthera pardus orientalis) kuulutamise lindpriist täieliku kaitse objektiks, kelle paljundamist puuritingimustes koordineeris tollases Nõukogude Liidus Tallinna loomaaed. K. Sterni poolteist aastakümmet kestnud jõupingutusi jätkas 1975. a. direktoriks saanud Mati Kaal. 26. juunil 1983. a. avas ta loomaaia uues asukohas Veskimetsas, kus senise 2,7 ha asemel on nüüd kasutada 86,6 ha suurune territoorium. 1996. a. lõpul oli Tallinna loomaaias 1985 isendit 292 liigist.

3. 1973. a. septembris viibis J. Adamson Nõukogude Liidus. Moskvas külastas ta noorte looduskaitseliikumise edendajana ka noorte naturalistide jaama ja pioneeride paleed ning kohtus Nõukogude Liidu ühe juhtivama looduskaitsespetsialisti bioloogiadoktor V. Flintiga, kes on kirjutanud kõigi J. Adamsoni raamatute venekeelsete väljaannete saatesõnad. Sotðis viibides pookis Adamson oksakese nn. Sõpruse Puule (1934. a. istutatud tsitruseline, millel on pookeid teinud enam kui 100 rahvuse esindajad). Seejärel külastas ta Kaukaasia looduskaitseala Krasnodari krais Punase Lageda lähedal ning Askania-Nova stepikaitseala Ukrainas, kus nägi 15-pealist prz evalski hobuste karja. Kaukaasia looduskaitsealal kingiti J. Adamsonile pukspuuistik (Buxus sempervirens), mille ta Kenyas oma aeda istutas. J. Adamson külastas veel Kiievit ja Leningradi ning 120 km Leningradist põhja pool asuvat jahimajandit.

4. Autoriõiguste kaitset reguleerivad Berni konventsioon 1886. aastast ja 1952. aastal sõlmitud Genfi konventsioon. Nõukogude Liit ignoreeris pikka aega mõlemat ega maksnud välisautoritele nende teoste tõlgete ilmumisel honorari. Teiste riikide survel ühines Nõukogude Liit 27. mail 1973. a. Genfi konventsiooniga, kusjuures selle toime ei laienenud varem ilmunud teostele.

1991. a. võttis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse liituda Berni konventsiooniga. Esmakordselt oli Eesti sellega ühinenud juba 1927. a. enne nõukogude okupatsiooni.